Tagasi
Tervis

Psühhiaatri vastuvõtt- miks ei tohiks karta abi küsida?

Psühhiaatri vastuvõtt- miks ei tohiks karta abi küsida? Töö, perekond, sotsiaalsed kohustused ning stress ja ärevus - need kõik mõjutavad oluliselt meie vaimset tervist. Kui hakkad märkama emotsionaalseid või psühholoogilisi väljakutseid ning tunned, et nendega üksi toime tulemine muutub üha raskemaks võiksid kaaluda psühhiaatri juurde minekut. On tähtis mõista, et tänapäeva psühhiaater ei ole enam […]

08/11/2023

Psühhiaatri vastuvõtt- miks ei tohiks karta abi küsida?

Töö, perekond, sotsiaalsed kohustused ning stress ja ärevus - need kõik mõjutavad oluliselt meie vaimset tervist. Kui hakkad märkama emotsionaalseid või psühholoogilisi väljakutseid ning tunned, et nendega üksi toime tulemine muutub üha raskemaks võiksid kaaluda psühhiaatri juurde minekut.

On tähtis mõista, et tänapäeva psühhiaater ei ole enam valges kitlis ja sind kriitiliselt hindav meditsiinitöötaja, kes üritab vaimse tervisega kimpus olevaid inimesi ühiskonnast isoleerida. Pigem peaksid mõtlema psühhiaatrist kui spetsialistist, kellel on vajalikud teadmised ja oskused sinu aitamiseks.

Täpselt nii nagu sa otsid hambaarsti, kui su hammas valutab või perearsti, kui sul tekib mõni muu terviseprobleem, vajab sinu vaimne tervis samuti spetsialisti nõu ja tuge, et raskest olukorrast üle saada. Millal aga on õige aeg psühhiaatri vastuvõtule minemiseks ning miks seda ei tohiks karta?

Millal pöörduda psühhiaatri poole?

Psühhiaatri poole peaksid pöörduma siis, kui sul probleem oma vaimse tervisega ja tunned, et see mõjutab sinu igapäevast elu. Mida varem otsid abi, seda suurem on tõenäosus, et leiad oma murele või muredele leevendust. Palju lihtsam on vaimse tervise probleemidest üle saada juba nende tekke faasis kui hiljem tagajärgedega tegeleda.

Psühhiaater aitab kindlaks teha vaimse tervise probleemi põhjuse ja töötab välja individuaalse raviplaani, mis aitab sul iseendaga paremini toime tulla. Kui sa ikka kahtled, kas minna psühhiaatri vastuvõtule või mitte, siis siin on mõned näited sellest, milliste sümptomite korral on psühhiaater sulle abiks:

  • Püsivad emotsionaalsed häired: ärevus, depressioon, paanikahood, suitsiidimõtted, sundmõtted või -teod.
  • Psühhootilised elamused: erineva modaalsusega hallutsinatsioonid, luulumõtted, veidrad mõtted.
  • Liigne stress ja traumad: traumeerivad sündmused, PTSD (Posttraumaatiline stressihäire)
  • Suhteprobleemid: suhtlemisraskused, konfliktid lähedastega.
  • Uneprobleemid: unetus, õudusunenäod
  • Enesevigastamine või sõltuvus: alkoholi-, uimasti- või ravimisõltuvus
  • ATH: keskendumisraskused, ülemäärane püsimatus, üliaktiivsus, impulssiivsus.

Kui sa ei ole kindel, kas vajad psühhiaatri abi, siis võid alati sel teemal nõu pidada oma perearstiga. Perearst aitab sul otsustada, kas psühhiaatriline abi on sinu jaoks sobiv ja vajalik.

Mida psühhiaater teeb?

Psühhiaater on arst, kes on spetsialiseerunud vaimse tervise hindamisele, diagnoosimisele ja ravile. Visiidi käigus kuulab psühhiaater esmalt ära sinu mured ning küsib vajalikke ning täpsustavaid lisaküsimusi. Sõltuvalt sinu muredest ja kaebustest võib arst paluda täita sul ka erinevaid küsimustikke, et hinnata sinu vaimset tervist. Seejärel paneb ta paika sinu esmase diagnoosi ehk aitab kindlaks teha, milline vaimne tervisehäire sind tülitab. Psüühikahäireid on mitmeid nagu näiteks depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire või skisofreenia.

Pärast diagnoosi panemist töötab psühhiaater välja individuaalse raviplaani. See on arsti ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus psühhiaater aitab sul mõista oma seisundit ning paneb paika edasise plaani, mis on just sinu jaoks kõige sobivam ja efektiivsem. Raviplaanis võivad olla nii erinevad ravimid, mis aitavad leevendada vaimse tervise häire sümptomeid kui ka psühhoteraapia. Sageli soovitab arst lisaks kõigele eelpooltoodule ka elustiili muutust nagu tervislik toitumine, piisav uni ja regulaarne füüsiline treening.

Seega ei pea ja ei tohikski sa karta psühhiaatri poole pöördumist, kui tunned et sa ei saa enam iseendaga hakkama. Abi on olemas ja kättesaadav kõigile, lihtsalt astu sina esimene samm ning võta psühhiaatriga ühendust. See pisike kuid julge samm on parim, mida enda vaimse heaolu ja täisväärtusliku elu jaoks teha saad.

Psühhiaater Pärnus- VIV Living Tervisemajas

Meil on hea meel, et Pärnusse on lisandunud uus võimalus vaimse tervise toetamiseks. VIV Living Tervisemajas töötab psühhiaater dr Marina Shablinskaja, kes võtab vastu patsiente alates 16. eluaastast. Visiidid toimuvad kaugvisiidina ja kestavad 60 minutit.

Kui tunned, et sa üksi enam ei taha ja ei suuda oma vaimse tervise muredega hakkama saada, võta meiega ühendust e-posti teel: info@vivliving.ee , telefoniteel:+372 53326721 või broneeri aeg vastuvõtule otse veebist.

Hoia end ja hoolitse oma vaimse tervise eest!

Loe ka muid uudiseid