Vaimne tervis on oluline osa inimese üldisest heaolust, kuid hoolimata sellest on paljud endiselt vastumeelsed või isegi hirmul ning kardavad psühhiaatrilt vajalikku abi otsida. Selline hirm on tõsiseks probleemiks, sest see takistab vajalikku abi saamast ning mõjutab negatiivselt paljude inimeste elukvaliteeti.

Mis aga on üldse sellise hirmu põhjuseks?

Üks peamine põhjus, miks inimesed kardavad psühhiaatrit külastada on sellega seotud stigma. Mentaalse tervise probleemidega seotud häbimärgistamine ja eelarvamused on laialt levinud ning neid võib kohata nii sotsiaalmeedias kui ka igapäevaelus. Paljud inimesed kardavad, et kui nad tunnistavad oma vaimse tervise probleeme ja otsivad professionaalset abi, siis neid halvustatakse või neid peetakse koguni nõrgaks.

See aga on suuresti vana aja mentaliteet, et psühhiaatri või psühholoogi juures käimine tähendab vaimuhaigust. Paraku on selline suhtumine meie ühiskonnas siiski endiselt väga levinud. See on tingitud sellest, et kunagi oli vaimse tervise probleemidega inimeste kohtlemine sageli diskrimineeriv ja häbiväärne. Tänapäeval aga mõistame, et vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline tervis ja vaimsete probleemide korral on abi küsimine vajalik ja normaalne.

Praegusel ajahetkel teadvustatakse üha enam vaimset tervist ja selle hoidmist. Mitte keegi meist ei tohiks end halvasti tunda sellepärast, et otsime oma tervisemuredele lahendusi, olgu need siis vaimsed või füüsilised.

Hirm psühhiaatri diagnoosi ees

Teine levinud kartus psühhiaatrilt abi otsivate inimeste seas on hirm diagnoosi ees. Siinkohal tuleb lihtsalt mõelda, et hirmu tundmine on inimlik ja see on täiesti normaalne. Ja tegelikult tunneme me hirmu ka näiteks vereproovi vastuste või mis iganes muu diagnoosi ees. Kas me aga jätame siis proovid tegemata ning perearsti vastuvõtule seetõttu minemata? Ilmselt mitte ning samamoodi tuleks ka psühhiaatri juurde mineku ning sealt saadud diagnoosi hirmust üle olla.

Miks aga tundub psühhiaatri pandud diagnoos hirmuäratavam kui näiteks mõne teise arsti oma? Kõige enam kardetakse just seda, et arst paneb diagnoosi, mis mõjutab inimese enesehinnangut ja tema edaspidist elu. Mõned kardavad ka, et diagnoos võib neid märgistada või diskrimineerimise ohvriks tuua. Tegelikult on aga kogu info arsti ja patsiendi vahel konfidentsiaalne ning info sinu tervise kohta ei liigu arsti kabinetist välja.

Kartus ravimite ja nende kõrvalmõjude ees

Psühhiaatrilised ravimid on tõhusad nii depressiooni, ärevuse kui ka psühhootiliste häirete ravis. Mõned inimesed kardavad aga ravimite võimalikke kõrvaltoimeid ja sõltuvust. Ja see ongi üheks suureks põhjuseks mis võib takistada neil saamast vajalikku ravi. Kartus ravimite ees suunab otsima ja tarbima alternatiivseid ravimeetodeid, mis sageli ei ole efektiivsed ning suurendavad tervisemuret veelgi.

Õigete ravimite valimine on keeruline protsess, sest iga ravim ei sobi kõigile. Seetõttu on oluline, et psühhiaater, kes on spetsialiseerunud vaimse tervise probleemidele, hindab oma patsienti ja valib talle kõige sobivamad rohud. Juhul kui välja kirjutatud ravimid patsiendile mingil põhjusel ei sobi, siis määrab arst uued ravimid. Keegi ei tohiks hambad ristis kannatada halba enesetunnet ja ravimi kõrvaltoimeid, vaid sellest tuleks kohe oma raviarstile märku anda, et psühhiaater saaks rohud sobivamate vastu välja vahetada.

Usalduse puudumine tervishoiusüsteemi vastu

See hirm käib pigem nende inimeste kohta, kes on varasemalt saanud ebameeldivaid kogemusi seoses meie tervishoiusüsteemiga. Paljud kardavad, et arstid ei mõista nende probleemi, naeruvääristavad kaebusi ning nad ei saa arstidelt vajalikku tuge ja tähelepanu. Selline kartus takistab aga inimest psühhiaatri poole pöördumast, isegi kui ta abi vajab. Selle tulemusena vaimse tervise mured vaid süvenevad ning võivad omakorda välja viia palju tõsisemate probleemideni nagu depressioon, ärevus ja isegi suitsiidimõtted.

Tegelikult ei tohiks aga kogu tervishoiusüsteemi ühte patta panna. Kui mõne arstiga ei teki klappi ning üksteise mõistmist, tuleks proovida mõne teise arsti juurest oma probleemile lahendust otsida.

Hirm enda avamise ees

Paljud inimesed ei tunne end mugavalt oma emotsionaalsete probleemide ja murede jagamisel. Seda isegi lähedaste sõprade või perekonnaga, rääkimata siis võõra inimesega nagu seda on psühhiaater. Hirm, et nad peavad avama oma kõige haavatavaid tundeid ja kogemusi, võib olla samuti suureks takistuseks abi otsimisel. Enese avamine ja oma probleemide teadvustamine on aga esimene samm paranemise suunas.

Ole hirmust üle!

Kuigi vaimse tervise probleemide teadvustamine on suurenenud ja stigma on hakanud vähenema, on paljud inimesed endiselt vastumeelsed psühhiaatril abi otsima erinevatel põhjustel. Hirm stigma, diagnoosi, ravimite, usalduse ja avanemise ees võib takistada saamast vajalikku abi ja tuge.

Tähtis on mõista neid hirme ja julgustada nii ennast kui ka teisi inimesi otsima professionaalset abi. See on oluline samm vaimse tervise parandamiseks ja üldise heaolu suurendamiseks. Lisaks tuleb edendada avatud ja toetavat keskkonda, kus inimesed tunnevad end vabalt oma murede ja probleemide jagamisel.

VIV Living Tervisemajas mõistame, et inimesed on erinevad ning sama erinevad võivad olla ka nende hirmud. Erinevalt suurest haiglast või polikliinikust on meie juures mõnusalt privaatne ning mugav. Ja kindlasti tasub siinkohal ära märkida, et meie psühhiaater pakub oma teenust kaugvisiidina. See tähendab aga seda, et saad arstiga vestelda mugavalt ja personaalselt oma koduses keskkonnas. Vaimse tervise õe vastuvõtt toimub aga VIV Living Tervisemajas kohapeal.

Broneeri sobiv teenus- psühhiaatri vastuvõtt või vaimse tervise õe vastuvõtu aeg mugavalt veebikeskkonnas. Ükski mure pole liiga väike ja ükski rõõm pole liialt suur. Oleme siin, et aidata sind taaskord nägema maailma helgetes toonides, et saaksid oma elu täiel rinnal nautida!

Olge hoitud!