Külasta nahaarsti ja kaitse naha tervist, et ennetada tõsiseid haiguseid Nahaarstid ehk dermatoveneroloogid on spetsialiseerunud erinevate nahaprobleemide diagnoosimisele ja ravimisele ning aitavad ennetada nahaprobleemide halvenemist või isegi nahavähi teket. Nahaarsti peaks külastama umbes kord aastas, et lasta keha ja seal asuvad sünnimärgid üle vaadata. Kuigi enamus sünnimärke on ohutud ning neid tekib aeg-ajalt ja vanuse […]
Nahaarstid ehk dermatoveneroloogid on spetsialiseerunud erinevate nahaprobleemide diagnoosimisele ja ravimisele ning aitavad ennetada nahaprobleemide halvenemist või isegi nahavähi teket.
Nahaarsti peaks külastama umbes kord aastas, et lasta keha ja seal asuvad sünnimärgid üle vaadata. Kuigi enamus sünnimärke on ohutud ning neid tekib aeg-ajalt ja vanuse lisandudes juurde, siis kontrollimine on oluline, et avastada võimalikult varakult nahal olevad kahtlased moodustised.
Nahaarsti vastuvõtule tulemiseks pole vaja saatekirja ning VIV Living Tervisemaja dermatoveneroloogi juurde aja broneerimine on lihtne ja mugav.
Visiidi käigus vaatab kogenud nahaarst kogu patsiendi keha üle, kasutades selleks dermatoskoopi. Terve keha ülevaatus on vajalik seetõttu, et kõik sünnimärgid saaksid hinnatud.
Kui nahaarst avastab midagi kahtlast, võib ta soovitada sünnimärgi eemaldamist ja biopsiat, et kontrollida, kas tegemist on vähieelse sünnimärgiga või on sellest juba edasi arenenud vähk. Nahavähk on kahjuks üks levinumaid vähktõbesid kogu maailmas ning varajane avastamine on oluline heade ravitulemuste saavutamiseks.
Olgugi, et elame põhjamaises kliimas ja mõnusalt sooja ning päikselist ilma on meile antud vaid jaopärast, ei tohiks siiski valvsust kaotada. Nahk on inimese kõige suurem organ, mis omakorda tähendab seda, et naha eest tuleb korralikult hoolt kanda ning kaitsta seda kuuma ja kõrvetava päikese eest.
Päikesekiirgus sisaldab ultraviolettkiirgust (UV-kiirgus), mis on nahale kahjulik, kuid vahel on ravi eesmärgil kontrollitud UV-kiirgus vajalik. Üldiselt kahjustab UV-kiirgus naharakke ja põhjustab naha enneaegset vananemist ning mis kõige halvem- liiga kaua aega ilma päikesekaitsekreemita päikese käes viibimine, suurendab olulisel määral nahavähi tekkimise riski.
Nimelt võib UV-kiirgus kahjustada naharakkudes olevat DNA-d, mis omakorda tekitab naharakkude muteerumist ja naha vähkkasvaja tekkimist. Rääkimata sellest, et liigne kokkupuude päikesega põhjustab nii päikesepõletust, naha enneaegset vananemist, nahapunetust kui ka palju teisi tervisehädasid.
Loomulikult pole päike aga üdini halb, sest päikesevalgus on ju peamine looduslik allikas D-vitamiinile, mis on oluline luude tervisele ja immuunsüsteemi funktsioonidele. D-vitamiini puudus võib põhjustada luude hõrenemist ja nõrgenemist ning suurendada autoimmuunhaiguste riski. Lisaks aitab päikese käes viibimine leevendada stressi ja ärevust, parandada und ning tõsta meeleolu. Samuti on mõõdukas koguses võetud päikesevannid kasulikud teatud tüüpi nahahaiguste jaoks nagu psoriaas ja ekseem.
Palaval suvepäeval tuleks piirata otsese päikese käes olemist. Seda eriti ajavahemikus 10:00- 16:00, mil päike on kõige intensiivsem. Õues viibides tuleks kindlasti kasutada päikesekaitsekreemi, kanda kaitsvat riietust ja peakatet ning vältida liiga kaua päikese käes viibimist.
Päikesekaitsekreeme on müügil aga mitmeid erinevaid ning paraku tuleb tõdeda, et kõik mis reklaamitakse, pole alati kuld. Kreemil, mis tõesti kaitseb ja hoiab nahka, on olemas nii UVA- kui ka UVB-kaitse märge ja selle SPF skaala on vähemalt 30-50.
SPF lühend on tulnud inglise keelest ehk "Sun Protection Factor", mis tähendab päikesekaitsefaktorit. See annab kreemi kasutajale infot, kui tõhusalt kaitseb päikesekreem nahka päikesekiirguse eest. SPF-filtri väärtus näitab, kui pikka aega võib inimene päikese käes viibida ilma, et tema nahk hakkaks punetama, võrreldes sama ajaga, kui päikesekaitsekreemi pole kasutatud. Näiteks SPF 30 tähendab, et nahka kaitstakse UV-kiirguse eest kuni 30 korda kauem kui ilma päikesekaitsekreemita.
Küll aga on oluline siingi ära märkida, et kreem ei kaitse nahka täieliku päikesekiirguse eest ning intensiivsel ajal tuleb kasutada lisaks päikesekaitsekreemile ka kaitsvat riietust ja peakatet.
Lapsed ja eriti beebid on päikese suhtes eriti tundlikud, kuna nende nahk on veel väga õrn. Mudilasi on vaja kaitsta päikese eest juba väikesest peale, et vältida nahakahjustusi ja vähendada nahavähi tekkimise riski tulevikus.
Tegelikult ei soovitata alla 6-kuustel beebidel üldse päikese käes viibida, sest imikute nahk on eriti tundlik ning nad ei suuda veel ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Vanemate laste puhul on soovitatav kasutada kõrge SPF-faktoriga päikesekaitsekreemi ning kanda kaitsvat riietust ja peakatet. Kreem peaks olema vähemalt kaitsefaktoriga SPF 50 või rohkem.
Lisaks on oluline meeles pidada, et päikese käes viibimine võib põhjustada dehüdratsiooni. Seega tuleks alati veenduda selles, et lapsed saaksid piisavas koguses vedelikku tarbida.
Lisaks sünnimärkide kontrollimisele saavad nahaarstid diagnoosida ja ravida ka teisi erinevaid nahaprobleeme. Kõige enamlevinud on neist näiteks:
Atoopiline dermatiit- see on krooniline nahahaigus, mida iseloomustab kuiv, sügelev ja põletikuline nahk. Haigus võib mõjutada igas vanuses inimesi, kuid esineb kõige enam tavaliselt lapse- ja noorukieas. Atoopilise dermatiidi korral on nahal kalduvus muutuda kuivaks ja karedaks ning see võib kergesti ärrituda ja põletikuliseks muutuda.
Rosaatsea ehk Rosacea- on krooniline nahahaigus, mida iseloomustab näo punetus ja tundlikkus. See võib mõjutada nina, põski, lõuga ja otsmikku. Rosaatsea tekkepõhjus pole täielikult teada, kuid arvatakse, et selle taga võivad olla geneetilised- ja keskkonnategurid ning samuti ka immuunsüsteemi häired.
Psoriaas- on krooniline autoimmuunne nahahaigus, mida iseloomustab naha rakkude kiirenenud kasv. Psoriaas põhjustab naha pinnal punetust, ketendust ja paksenenud laike. Psoriaasi võib esineda igas vanuses inimestel, kuid tavaliselt algab see nooruki- või täiskasvanueas.
Akne- on naha seisund, mida iseloomustavad rasunäärmete ummistused ja põletikud. Need võivad tekkida näol, seljal, rinnal ja muudel kehaosadel. Akne põhjus on seotud rasunäärmete ületootmise ja naha pooride ummistumisega, mis omakorda soodustab bakterite kasvu. Akne sümptomiteks on komedoonid (vistrikud), paapulid (punased muhud), pustulid (mädavillid), tsüstid ja armid. Akne võib olla tingitud mitmetest erinevatest teguritest, sealhulgas geneetikast, hormonaalsetest muutustest, stressist, toitumisest ja isegi mõnedest kosmeetikatoodetest.
Ekseem- ehk põletikuline nahahaigus, mis põhjustab sügelustunnet, ketendust ja punetust. Haigus võib mõjutada igas vanuses inimesi, kuid tavaliselt esineb seda pigem lapse- ja noorukieas. Ekseemi põhjus pole täielikult teada, kuid arvatakse, et selle tekkes mängivad rolli geneetilised- ja keskkonnategurid, samuti immuunsüsteemi häired ja naha kuivus.
Erinevad seenhaigused- peamised seenorganismid, mis põhjustavad nahal ja küüntel seenhaigusi, kuuluvad dermatofüütide (Trichophyton, Epidermophyton) ja pärmseente (Candida, Pityrosporum) rühma. Kõige tavalisem on aga jalgade seenhaigus, mida tuntakse sageli ka nime all nagu “sportlase jalg“. Rahvapärane nimi tuleb sellest, et haigus esineb sageli füüsiliselt aktiivsetel inimestel, kes kasutavad regulaarselt ühiskasutuses olevaid pesemisruume, kus on kõige suurem oht seennakkuse saamiseks.
Hooli oma nahast ja külasta nahaarsti!
Kevad on käes ning päike ilmutab end taevas üsna sagedamini. Millal siis veel, kui mitte varakevadel, on kõige õigem aeg teha visiit nahaarsti juurde.
Hoia oma naha tervist ja broneeri lihtsalt ja mugavalt aeg VIV Living Tervisemaja Pärnu nahaarsti vastuvõtule.
