Paljude jaoks algab vaimse tervise muredega seotud abi otsimine perearstist, saatekirjast ja pikast ootejärjekorrast psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule. Hea on aga teada, et see ei ole ainus võimalus vajaliku abi saamiseks.

Teatud olukordades on võimalik saada tasuta tuge ka Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi programmi kaudu. See võimalus jääb paljudel kasutamata lihtsalt seetõttu, et abivajajad ei ole sellest teadlikud. Kui sinu mure on seotud vägivalla, kuriteo või muu traumaatilise kogemusega, on ohvriabi üks võimalus, mis pakub esmast nõustamist ning aitab sul saada selgust, kuidas edasi liikuda.

Olukorrad, kus ohvriabi aitab

Mõnikord ei seosta inimesed oma kogemust sõnaga ohver, kuigi tegelikult on neil õigus saada tuge. Ohvriabi poole võib pöörduda väga erinevate traumaatiliste kogemuste korral, näiteks kui:

• oled sattunud õnnetusse või olnud tõsise õnnetusjuhtumi tunnistajaks
• oled kogenud töökiusu või koolikiusamist
• sinu vastu või sinu lähedaste vastu on toime pandud füüsiline rünnak või varavastane kuritegu (nt vargus või koju sissemurdmine)
• oled kaotanud pereliikme traagilise õnnetuse või vägivalla tagajärjel
• oled kogenud vägivalda, ähvardusi või muud tõsiselt hirmutavat olukorda

Isegi siis, kui sa ei ole kindel, kas sinu kogemus kuulub ohvriabi alla, tasub ühendust võtta. Seda otsust ei pea sa üksi tegema – ohvriabi ongi siin, et aidata sul selgust saada.

Millal peaksid ohvriabi poole pöörduma?

1. Kui juhtunu oli vägivaldne või hirmutav – isegi siis, kui sa pole julgenud sellest kellelegi rääkida

Vägivald ei tähenda ainult füüsilist rünnakut. See võib olla emotsionaalne või psühholoogiline surve, ähvardused või olukord, kus tundsid end tõsiselt ohustatuna.

Paljud ei otsi abi, sest nad kahtlevad, kas nende kogemus on „piisavalt tõsine". Seda otsust ei pea sa üksi tegema. Ohvriabitöötaja aitab olukorra läbi arutada ja selgitab, milline abi on sulle kättesaadav.

2. Kui oled pärast juhtunut pidevalt pinges või ärev

Elu läheb edasi, kuid sinu keha reageerib. Uni muutub katkendlikuks, keskendumine on raske või tekib tunne, et oled kogu aeg valvel. Tekivad ärevushäired või paanikahood.

Need on loomulikud reaktsioonid pärast rasket kogemust. Kui need püsivad ja mõjutavad su igapäevaelu, on aeg abi otsida.

3. Kui oled olnud tunnistaja või kannatanu lähedane

Ohvriabi ei ole mõeldud ainult inimesele, kellega midagi juhtus. Ka lähedased ja tunnistajad vajavad tuge.

Traumaatiline sündmus mõjutab väga tihti rohkem kui üht inimest. Ka pereliikmel või pealtnägijal on õigus psühholoogilisele toele.

4. Kui sa ei ole politseisse pöördunud, kuid vajad siiski nõu ja abi

Ohvriabi poole pöördumine ei eelda, et juhtum on koheselt politseis ja ametlikult menetluses. Sa saad abi küsida ka siis, kui alles mõtled, mida edasi teha – või kui ei ole kindel, kas tahad üldse midagi ametlikult ette võtta.

Esimene kontakt ohvriabi töötajaga on vestlus. Selle eesmärk on anda sulle turvatunnet, mõistmist ja head nõu ning keegi ei sunni sind koheselt mingeid otsuseid tegema.

5. Kui ootamine teeb enesetunde raskemaks

Pikk ravijärjekord lisab pinget, öeldakse ju, et ootaja aeg on pikk. Kui sinu mure on seotud traumaatilise kogemusega, on ohvriabi kaudu võimalik jõuda psühholoogilise toeni kiiremini ja teist teed pidi.

See ei vastandu Tervisekassa teenusele. Mõnes olukorras kasutatakse mõlemat paralleelselt, et abi jõuaks sinuni õigel ajal.

Kahtled, kas sinu olukord sobib ohvriabi alla?

Sa ei pea seda ise otsustama – ja sa ei pea enne helistamist teadma, kas sinu olukord „sobib" ohvriabi alla.

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 on loodud just selleks, et saaksid oma olukorra rahulikult läbi mõelda, rääkida ja küsida, millised võimalused sul on. Vestlus ei kohusta sind millekski. See aitab sul mõista, milline tee sind kõige paremini toetab – ja kas ohvriabi on see esimene samm või suunab see sind edasi mõne teise teenuse juurde.

Mida varem probleemiga tegelema hakkad, seda parem

Paljud ootavad, kuni olukord muutub talumatuks. Varajane sekkumine aitab ennetada seda, et pinged ja ärevus hakkavad igapäevaelu tugevalt mõjutama. Mida varem vaimse tervise muredele lahendust otsid, seda lihtsam on sul sellest kõigest taastuda ja elada taas täisväärtuslikku elu.

Kui tunned, et juhtunu mõju ei ole kadunud – mõtted tulevad tagasi, keha on pinges või enesetunne on muutunud, siis on see märk, et vajad tuge ja mõistmist. Ka üks vestlus vaimse tervise spetsialistiga aitab sul paremini mõista, mis toimub ning näha, millised võimalused on olemas. Kõige tähtsam on, et jõuaksid õigel ajal sobiva abini – sõltumata sellest, millise teenuse kaudu see toimub.

Meie VIV Living Tervisemajas puutume igapäevaselt kokku inimestega, kes seisavad sarnaste küsimuste ees. Kui sinu olukord vastab ohvriabi tingimustele, on võimalik jõuda ka meie vastuvõtule ohvriabi kaudu. See annab sulle võimaluse pääseda kiiremini vastuvõtule ja valida endale sobiv psühholoog või terapeut.

Sa ei pea seda teekonda üksi läbima. Lahendus algab hetkest, mil otsustad oma võimalusi uurida.