Kroonilised kõhuvaevused, kõhukinnisus, kõhulahtisus, rauavaegusaneemia, väsimus, luu- ja liigesevalud, ebamugavustunne pärast piimatoodete tarbimist, liigsed gaasid ja puhitus, kõhulahtisus, kõhuvalu, soolepõletik. Kui kahtlustad oma organismis laktoosi- või gluteenitalumatuse (tsöliaakia) olemasolu, sobib see tervisekontroll just Sulle.
Broneeri
Laktoositalumatus (ka piimasuhkru talumatus, hüpolaktaasia) on ensüüm laktaasi vähenenud aktiivsusest tingitud piimasuhkru ehk laktoosi imendumishäire. Sellest tingituna jääb väiksem või suurem osa laktoosist peensooles lõhustamata ja imendumata. Selle tagajärjel tekib jämesooles olevate mikroobide toimel rohkesti gaase ning happeid, mis võivad põhjustada kõhuvaevusi: liigseid gaase ja puhitust, kõhukorisemist, -valu ning -lahtisust.
Enamikul inimestel moodustub organismis laktaasi kogu elu vältel. Kõige suurema aktiivsusega toimub see imikutel ja väikelastel, kui piim on kasvamiseks olulisim toiduaine. Kui menüüsse ilmuvad ka teised toidud, kaob vajadus suure koguse laktaasi järele ja selle aktiivsus hakkab aja jooksul vähenema. Vanemas eas võivad inimesed taluda piimatooteid halvemini kui lapsed ja noored. Tavaliselt säilib laktaasi aktiivsusest 50–70%.
Primaarne laktoositalumatus ehk primaarne hüpolaktaasia tekib geneetilise eelsoodumuse tõttu ja avaldub tavaliselt 5.–20. eluaasta vahel. Nendel inimestel on laktaasi tootmist kodeeriv geen „sisse lülitatud” ainult esimestel eluaastatel. Pärast seda väheneb laktaasi aktiivsus oluliselt ja koos sellega ka võime seedida piimasuhkrut. Eestis esineb primaarset laktoositalumatust umbes 20–30% elanikkonnast. Seisund ei ole ravitav, sümptomid on erineva raskusastmega ja neid on võimalik ära hoida õige toitumisega.
Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud seedetrakti haigustega – tsöliaakia, Crohni tõbi, ärritatud soole sündroom jt – kaasnevatest peensoole kahjustustest. Sekundaarset laktoositalumatust võib esineda ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järgselt. Sümptomid taanduvad tavaliselt 2–4 nädala jooksul pärast põhihaiguse leevenemist.
Laktoositalumatusele viitavad võimalikud sümptomid on kõhuvalu, -krambid, liigsed gaasid ja puhitus, kõhulahtisus, vahel ka oksendamine vahetult või mõned tunnid pärast laktoosi sisaldavate toiduainete tarbimist. Sümptomite raskusaste sõltub tarbitud piimatoodete kogusest ja ensüüm laktaasi säilinud aktiivsusest.
Laktoositalumatuse sümptomid ja nende raskusaste varieeruvad ning võivad kattuda ärritunud soole sündroomi, tsöliaakia jm seisundite sümptomitega.
Kui Sul on diagnoositud laktoositalumatus ja Sa jätkad vaatamata sellele laktoosi sisaldavate toiduainete tarbimist, on tulemuseks seedehäired ja häiruda võib erinevate toitainete omastamine.
Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus (ka teraviljatalumatus, gluteensensitiivne enteropaatia) on autoimmuunne päriliku eelsoodumusega peensoole limaskesta haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate gluteenivalkude toimel käivitub organismis immuunreaktsioon, mille käigus toodetud antikehad ründavad peensoole limaskesta. Peensoole limaskestas tekib krooniline põletik, mis kahjustab limaskesta hattusid kuni nende hävimiseni. Kahjustunud limaskesta tõttu häirub valkude, lipiidide, süsivesikute, vitamiinide ning mineraalainete imendumine ja organismis tekib nende vaegus.
Tsöliaakia võib avalduda esmakordselt igas vanuses. Sagedamini avaldub see täiskasvanueas ja vahel ka peale 65. eluaastat.
Võimalikeks sümptomiteks on kõhulahtisus või -kinnisus, liigsed gaasid, kõhuvalud ja -krambid, iiveldus ja oksendamine, kaalulangus, üldine väsimus ja energiapuudus, meeleolulangus, nahalööve, juuste väljalangemine jm.
Tsöliaakia sümptomid ja nende raskusaste varieeruvad ning võivad kattuda ärritunud soole sündroomi, laktoositalumatuse jmt seisundite sümptomitega.
Diagnoosimata haigus väikelastel põhjustab raskeid seedehäireid, kasvu- ja arengupeetust. Täiskasvanueas avalduva tsöliaakiaga võivad kaasneda toitainete puudusest tingitud erinevad terviseprobleemid, nt kehvveresus ehk aneemia, luude hõrenemine ehk osteoporoos ja peensoolevähk. Lisaks suureneb teiste autoimmuunhaiguste avaldumise risk.
Kui testi tulemused viitavad tsöliaakia esinemisvõimalusele, tuleb edasisteks uuringuteks pöörduda gastroenteroloogi poole.
Tsöliaakia ja gluteenivaba dieedi kohta saad põhjalikumalt lugeda Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehelt.
Paketi sisu:
Visiidile tuleb tulla 12h söömata ja joomata, väga väheses koguses võib tarbida tavalist joogivett. Visiidil võetakse 3x veenist vereanalüüs.
Visiidil teostatavad analüüsid:
